Valimispäevik: võtke EKREst eeskuju!

Poliitikud teavad, et nende valimisprogrammide lugemiseni jõuab vaid käputäis friike. Enamikku valijaist huvitab ikka see, millist isiklikku kasu nad saavad. See, kui Maire Aunaste vaatab sulle teleekraanil sügavalt silma ja lubab raha anda, on palju tõhusam viis valijat mõjutada, kui mingis pikas raskepärases dokumendis suuri eesmärke kirjeldada.

Ent kas see dokument ehk valimisprogramm peab olema raskepärane? Üks friik lappas valimisprogrammid läbi ja üllatus kohati meeldivalt. Mitte ideede pärast, oh ei. Hoopis sellepärast, et oli valimisprogramme, mis olid väga hästi koostatud. Kahjuks kuulusid need erakondadele, mille lubadustele ja eesmärkidele ei saa kuidagi alla kirjutada, aga see ei tähenda, et neid ei võiks tunnustada hea programmikirjutamisoskuse eest. 

Näiteks on EKRE-l selgelt ja konkreetselt kirja pandud, jõuliste ja värskete lubadustega programm. Muidugi pole seal kirjas, kust tuleb raha nende lubaduste elluviimiseks, aga nende valijatele see programm kindlasti meeldib. See on sihitud otse inimestele, kes usuvad, et Eesti on üksik õilmitsev oaas keset üleilmastumise ulgumerd.

Sama on Keskerakonnaga. Nende valijate programmilugemisoskus võib olla isegi väiksem kui EKRE omadel, kuid sellest hoolimata on Keskerakond asja korralikult ette võtnud. Jällegi on programmis väga hästi sihitud lubadused, nii et Reformierakonna valija hakkab seda lugedes lihtsalt pead vastu seina peksma. 

Kõige selle juures on Reformierakonna enda programm kohutavalt igav. Pole mingit särtsu, huvitavaid ideid, on hoopis klišeed ja kantseliit. Ei jõua läbi lugeda, mõte eksleb mujale. Näha on, et nad on pidanud seda juba nii mitu korda kirjutama, et enam ei viitsi. Võib-olla ei viitsi enam valitsustki moodustada, täielik rutiin juba.